Sámi soga lávlla
Isak SabaOriginale | 3a. Il testo originale in Sami Meridionale (versione alternativa) 3a.... |
SÁMI SOGA LÁVLLA 1. Il testo originale in Sami Settentrionale (Grafia attuale normalizzata) 1. Original Lyrics in Northern Sami (Current standard spelling) 1. Guhkkin davvin Dávggáid vuolde sabmá suolggai Sámieanan. Duottar leabbá duoddar duohkin, jávri seabbá jávrri lahka. čohkat čilggin, čorut čearuin allanaddet almmi vuostái. Šávvet jogat, šuvvet vuovddit, cáhket ceakko stállenjárggat. máraideaddji mearaide. 2. Dálvit dáppe buolašbiekkat, muohtaborggat meariheamit. Sámisohka sieluin mielain eahccá datte eatnamiiddis: Mátkálažžii mánuheabit, giđđudeaddji guovssahasat, - ruoškkas, ruovggas rođuin gullo, juhca jávrriin, jalgadasain, geresskálla máđiid miel. 3. Ja go geassebeaivváš gollut mehciid, mearaid, mearragáttiid, golli siste guollebivdit suilot mearain, suilot jávrriin. Gollin čuvget čáhcelottit, silban šovvot sámieanut, šelgot čuoimmit, šleđgot áirrut, luitet olbmát lávllodemiin geavgŋáid, guoikkaid, goatniliid. 4. Sámieatnan sohkagoddi – dat lea gierdan doddjokeahttá goddi čuđiid, garrogávppiid, viehkes vearrevearroválddiid. Dearvva dutnje, sitkes sohka! Dearvva dutnje, ráfi ruohtas! Eai leat doarut dorrojuvvon, eai leat vieljain varat vardán sámi siivo soga sis. 5. Máttarádját mis leat dovle vuoitán vearredahkkiid badjel. Vuostálastot, vieljat, miige sitkatvuođain soardiideamet! Beaivvi bártniid nana nálli! Eai du vuoitte vašálaččat, jos fal gáhttet gollegielat, muittát máttarmáttuid sáni: Sámieatnan sámiide! | SAEMIE EATNEMEN VUELIE 1. Noerthenaestiej gijken nueliem soejmi Saemielaante jæjhta: Vaerieh vaeriej duekieh vååjnoeh, jaevrieh jaevriej dubpielisnie. Elmien vøøste vaartoeh, aesieh lokngesieh jih vitnededtieh. Johkh jih skåakh jis bursieh, sjuvvieh, kraevies praare baektienjuanah saelhtietjaetsiem dåastoehtieh. 2. Garre daelvien biegke, baajkoe, værtoe, væhtjedh, vesties hovme. Saemien såelien gåetiedjaveh darhke saemien vaajmoen lihke. Fealadæjjan baalkah tjuevkieh, aske, goeksegh, naestieh gijkieh. Stråmhpoej sisnie golvoe råavka, johke sjåvva, baaroeh bursieh, gierehtsh daelvie-baalkine. 3. Gosse giesiebiejjie guaka, vaerieh, vaartoeh, saelhtiegaedtieh. Gøølijh gullieklienjedahken soejmi saelhtieh, sovvenh suvkieh. Tjaebpies tjaetsieledtieh klienjieh, johkh goh silpejeanoeh vååjnoeh. Staahkoeh vååjnoeh, aajroeh gijkieh. Almetjh laavloen vuelkieh sovken, garseraejkiem, sovvenh, johkh. 4. Saemielaanten såeliej maadtoe jijnjem ååjseme dan guhkiem. Tjuvrieh, vesties gærroedæjjah, faelskies skaehtie-kriebpesjæjjah. Aavodh, – nænnoes saemien såelie! Aavodh, – raeffien roehtsen dålle! Idtjin saemieh gåessie dåaroeh ij leah gåssie saemiej luvnie viellen virre varrteme. 5. Maadtoen vieksiesvoeten gaavhtan vesties vuekie tjoeri tjijtedh. Mijjeh dovne vuastalibie, dejtie gieh edtjieh mijjem dibledh. Biejjien baerniej vieksies maadtoe! Ih galkh gåessie ååjsehtalledh gosse gielem buektehth geehtedh, aahkaj aajjaj baakoeh mujhtedh: Saemien dajveh saemide! |